Koge maailma kõigi viie meele kaudu

Kord läks väike poiss isa juurde ja küsis: Isa! Isa! Mis on edu saavutamise saladus?”

Isa vastas: “Mu poeg, see on väga keeruline küsimus ja mina pole õige inimene sellele vastama. Miks sa ema käest ei küsi?”

Siis läks väike poiss ema juurde ja küsis: “Ema, ema! Mis on edu saavutamise saladus?”

Emagi vastas: “Mu poeg, see on väga keeruline küsimus ja ma pole õige inimene sellele vastama. Oota suvevaheajani ning mine külla lossis elavale Targale. Tark teab kindlasti.”

Väike poiss ei suutnud varjata ootusärevust, kuni möödusid sügistuuled ning talvekülmad, tärkas kevad ja oli tunda varasuve hõngu, kuni saabus suvevaheaeg. Ta pakkis seljakotti kõik asjad, mida ta arvas vaja minevat, ning asus teele Targa kauge lossi poole. Ta jalutas piki sügavaid orge, ronis üle kõrgete mägede, ületas kiireid jõgesid, ujus üle suurte järvede ning rändas vaevaliselt läbi tihedate metsade, kuni jõudis viimaks lossini.

Ta oli hämmeldunud, leides lossiõue igat masti inimestest tulvil olevat. Kõik ootasid, et Targa käest õpetust ja teadmisi saada. Teda üllatas, et nii paljude erinevate erialade inimesed tarkuste omandamisest sedasi huvitatud on. Seal oli näitlejaid, tantsijaid ja kunstnikke; oli advokaate, arste ja õpetajaid, oli lihunikke, pagareid ja küünlajalgade valmistajaid; oli ärimehi, pankureid ja raamatupidajaid; oli koduperenaisi ja koduperemehi; oli bussijuhte, torulukkseppi ja elektrikuid; oli arste, õdesid ja sotsiaaltöötajaid. Olid isegi mõned poliitikud ja akadeemikud.

Väike poiss ootas kannatlikult järjekorras. Lõpuks jõudis ta Targa juurde. “Palun ütle, mis on edu saavutamise saladus?”

“Poeg,” sõnas Tark, “see on väga raske küsimus ja nii kaua kui ma vastust mõtlen, külasta mu lossi ning imetle selle uhkust ja ilu.

Võta kingad ära, sest nii on sellel maal kombeks, ning tunnete vastuvõturuumide mosaiikpõrandate mõnusat jahedust.

Vaata mu magamistubades rippuvaid kauneid seinavaipu, pööra tähelepanu nende rikkalikele värvidele ning mustrite detailidele.

Leia aega, et kuulata mu muusikute harmoonilist meloodiat, kuna need helid rõõmustavad ja paitavad su kõrvu ja su hinge.

Külasta kindlasti mu kööke ning maitse mu kokkade valmistatud toite, kuna nende tehtud toidud, pikantsed või magusad, soolased või teravad, hapud või vänged, vürtsised või magedad, ergutavad su maitsemeeli nii, nagu pole iial varem kogenud.

Ning ära unusta mu aedu ja puuviljaistandusi, sest õitsvate viljapuude magus hõng või maitsetaimede kirbe aroom viib sind ammuunustatud mälestustemaale.”

Kui väike poiss oli lahkumas, pidas Tark ta kinni ning võttis salajasest mantlitaskust välja väikese lusika ja pudeli.

“Veel üks asi, enne kui minema hakkad. Võta see lusikas ja hoolitse selle eest,” sõnas Tark, valades pudelist kaks tilka õli lusikale,” et sa mingil juhul neid kahte väärtuslikku tilka maha ei pillaks! Tule kahe tunni pärast tagasi ja ma vastan su küsimusele.”

Täpselt kaks tundi hiljem tuli väike poiss tagasi. Tark ütles: “Kas tundsid mu põrandate jahedat pinda, nägid mu imepäraseid seinavaipu, hingasid mu aedade võimsaid aroome, maitsesid mu kokkade valmistatud suurepärast toitu ning kuulasid mu muusikute kauneid helisid?”

Väike poiss raputas pead ja lausus: “Ei-ei! Ma ei teinud midagi sellist.

Aga vaata mul on ikka kaks tilka õli lusikas.

Tark tegi väikese pausi ja ütles siis: “Mu poeg, ära usalda kunagi kedagi, kelle maja sa ei tunne. Mine veel kord tagasi. Seekord ära kiirusta ja imetle kõiki, mida siin imetleda on. Nüüd kasuta kõiki oma meeli, et imetleda rikkust ja toredust, mis sind ümbritsevad. Kui oled tähelepanuväärset enda ümber näinud, tule lusika ja kahe tilga õliga tagasi.”

Ja väike poiss läks uuesti lossi. Neli tundi hiljem naases ta ülendatud meeleolus. Kogu ta keha oli nõtke ning elav, ta silmad särasid, liigutused olid julged ja ülevoolavad.

Täis imetlust ja hämmeldust, lausus ta Targale: “Oh, see on suurepärane, kõik on siin suurepärane! Nägin sügavate värvide ja kenade detailidega seinavaipu. Kuulasin muusikute imepäraseid ja mahedaid viise. Proovisin kõiki köökides pakutavaid suud vett jooksma panevaid roogi. Nuusutasin kõiki aedade ja puuviljaistanduste lõhnu, tundsin taldadega mosaiikpõrandate jahedat siledust. Kõik siin on lihtsalt suurepärane!

“Jah, on tõesti,” sõnas Tark. “See on lihtsalt suurepärane. Aga tohin ma küsida, mis on saanud neist õlitilkadest su lusikal?

Ning loomulikult oli väike poiss erutuse tõttu väärtusliku õli maha pillanud.

“Edu saladus,” sõnas tark, “on tegelikult väga lihtne. Selleks, et ümbritsevat maailma hoomata, seda mõista ning selle rikkusi rakendada, koge maailma kõigi viie meele kaudu, kuna igaüks neist on hindamatu kingitus. Alles siis hakkad märkama, kuidas terve maailm sepitseb salaplaani, et aidata sul saavutada kõike, mida tahes sa soovid.

Kui oled avastamas, kuidas soovitud suunas liikuda, nautides kõiki sind ümbritsevaid rikkusi, pead samal ajal õppima tähelepanu hoolikalt ja paindlikult jaotama.

Kuigi mõistad, kui võimas ka suurepärane on terve maailm, ära samas kunagi unusta õlitilku oma lusikal!”

 

Tundmatu autor