Lugu hernehirmutisest…

Michael Peter Garofalo on tabavalt öelnud: “Tark on see, kelle süda ja mõistus kuulevad, mida loodusel on talle öelda. Aeg annab arutust, aga sageli me lihtsalt ei märka seda”.

Ta oli tehtud õlgedest ja seljas olid tal paigatud vanad kulunud teksatunked – igas mõttes tavaline hernehirmutis, välja arvatud see, et tal oli aju, süda ja liikumisvõime. Pärast põllule püstitamist käitus ta mitu aastat nagu kõik teised hernehirmutised. Ta püsis tuttaval põllul liikumatult.

Nagu võitegi arvata, kaotasid varesed mõne aasta järel hirmu hernehirmutuse ees täielikult. Varsti olid nad tema põllu enda valdusse haaranud. Ühel päeval istus üks söekas vares hernehirmutise käsivarrele, torkas teda nokaga ja lendas minema, noka vahel õletutt. Järgmisel päeval tuli ta tagasi ja torkas uuesti. Ja nii hakkas hernehirmutis päev-päevalt jõudu kaotama.

Kõigepealt tundus olukord hernehirmutisele vale. Ta tundis end ebamääraselt haavatavana, murelikuna ja hirmul oma ellujäämise pärast. Mis veel hullem, hernehirmutis tundis kummalist sundi põllult lahkuda, kuid ühtlasi valdas teda ebakindlus tundmatutele radadele astumise ees. Ta oli ju ometigi hernehirmutis ja see tähendas, et mõistlik oli hernehirmutise moodi tegutseda.

Kuid iga päev väike osa hernehirmutisest suri. See ei toimunud ühekorraga, kuid aeglaselt ja järjepidevalt kaotas ta osa endast nokkivatele varestele. Ta ei liikunud paigalt ja kuna ta oli otsustanud oma emotsionaalset juhtimissüsteemi eirata, tundus toksimine peatselt täiesti tavalisena. Ja süda, mis olu kunagi tuksunud… hajus lihtsalt olematuks, kuni hernehirmutis ei tundnud enam midagi. Varesed viisid õled minema ja hernehirmutis kukkus kokku, ilma et oleks iial oma täielikke kaasasündinud võimeid ära kasutanud.

Kasutage oma südant, mõistust ja valiku tegemise võimet. Ärge jätke emotsioonidelt saadud juhtnööre tähelepanuta. Püsige oma tunnete allika läheduses. Kandke hoolt selle eest, et te iga päev võtate natukeseks aja maha ja kuulaksite oma sisemist tarkust.

Meie tunded on elu GPS-s süsteem. Emotsioonid annavad meile märku, kui pead midagi tema või mullegi tegemisest loobuma.

Kui tunned end stressis, ärevana, mires või ebamugavalt millei pärast oma elus, siis on see looduse viis sulle öelda, et miski on valesti. See on sõnum, et su elus on midagi teha senisest rohkem või vähem.

Jah, sisehäält tuleb kuulata, kuid emotsioone ei saa usaldada enne, kui oled jõudnud oma parimasse seisundisse trenni, puhkuse ja meditatsiooni abil – mis tahes jõudu annab. Meil on võimalik õppida ära tundma oma tõelist emotsionaalset juhtimissüsteemi, mis kõnetab meid selliste tunnete kaudu nagu tüdimus, muretsemine, nördimus, kahtlus, meeleheide, turvatunde puudumine ja lausa lootusetus, eriti kui need tunded ähvardavad meid enda alla suruda.

Kui olen tegutsenud õigesti, saan rahulolutunde ning see ongi tasu, mis mind juhib.

✒️Tundmatun autor