TARKUS

Sõna “tarkus” etümoloogia pärineb vanast germaani keelest. See on seotud vanakõrgsaksa sõnaga “tarca”, mis tähendas mõistlikkust, arukust või tarkust. Samas on see sõna ka suguluses muude germaani keelte sõnadega, nagu inglise keeles “wisdom”, hollandi keeles “wijsheid” ja norra keeles “visdom”. “Tarkus” viitab teadmistele, kogemustele ja arusaamisele ning on oluline mõiste paljudes kultuurides ja filosoofiavooludes.

Eesti keel:

  • Etümoloogia: Eesti sõna “tarkus” pärineb vanast eesti sõnast “tarkus”, mis tuleb ilmselt germaani või indoeuroopa juurtest.
  • Polüseemia: “Tarkus” viitab tavaliselt teadmistele, mõistmisele või intelligentsusele, aga see võib samuti tähendada ka elutarkust või tarku otsuseid.

Inglise keel:

  • Etümoloogia: Inglise sõna “wisdom” pärineb vanast inglise sõnast “wisdōm”, mis omakorda on germaani päritolu.
  • Polüseemia: “Wisdom” tähendab tavaliselt teadmisi, mõistmist või tarkust, aga see võib samuti viidata ka kogemusele või arukusele.

Saksa keel:

  • Etümoloogia: Saksa sõna “Weisheit” pärineb vanahigh saksa sõnast “wīsheit”, mis tuleb germaani juurtest.
  • Polüseemia: “Weisheit” tähendab tavaliselt tarkust või mõistmist, aga see võib samuti viidata ka elutarkusele või kogemusele.

Prantsuse keel:

  • Etümoloogia: Prantsuse sõna “sagesse” pärineb ladina sõnast “sapientia”, mis tähendab tarkust või mõistmist.
  • Polüseemia: “Sagesse” tähendab tavaliselt tarkust või intelligentsust, aga see võib samuti viidata ka elutarkusele või arukusele.

Hispaania keel:

  • Etümoloogia: Hispaania sõna “sabiduría” pärineb ladina sõnast “sapientia”, mis tähendab tarkust või mõistmist.
  • Polüseemia: “Sabiduría” võib tähendada tavaliselt tarkust või intelligentsust, aga see võib samuti viidata ka elutarkusele või kogemusele.

Itaalia keel:

  • Etümoloogia: Itaalia sõna “saggezza” on tuletatud ladina sõnast “sapientia”.
  • Polüseemia: “Saggezza” tähendab tavaliselt tarkust või mõistmist, aga see võib samuti viidata ka elutarkusele või arukusele.

Jaapani keel:

  • Etümoloogia: Jaapani sõna “知恵” (chie) tähendab tarkust või intelligentsust.
  • Polüseemia: “知恵” võib viidata nii teadmistele kui ka elutarkusele või kogemusele.

Hiina keel:

  • Etümoloogia: Hiina sõna “智慧” (zhìhuì) tähendab tarkust või intelligentsust.
  • Polüseemia: “智慧” võib tähendada nii teadmistele kui ka elutarkusele või arukusele.

HOMONÜÜME

  1. Inglise keel: wisdom – tarkus; wisdom – tarkus (nimi)
  2. Prantsuse keel: sagesse – tarkus; sagesse – targad inimesed
  3. Saksa keel: Weisheit – tarkus; Weisheit – tarkus (nimi)
  4. Itaalia keel: saggezza – tarkus; saggezza – targad inimesed
  5. Jaapani keel: 知恵 (chie) – tarkus; 知恵 (chie) – mõistus
  6. Hiina keel: 智慧 (zhìhuì) – tarkus; 智慧 (zhìhuì) – mõistus
  7. Vene keel: мудрость (mudrost’) – tarkus; мудрость (mudrost’) – tarkus (nimi)
  1. Jaapani keel: Kuigi Jaapani keeles on “tarkus” tavaliselt esindatud sõnaga “知恵” (chie), mida võib leida ka tähenduses “mõistus”, on üks haruldane homonüüm, mis võib tekitada segadust, sõna “稚恵” (chie), mis koosneb samadest tähtedest, kuid erineva esimese tähega. “稚” viitab tavaliselt noorusele või lapsepõlvele ning “恵” tähendab õnnistust või andi. Seega, “稚恵” (chie) võiks kõlada sarnaselt “tarkuse” sõnaga, kuid tähendab midagi muud, nagu näiteks “lapsepõlve õnnistus”.
  2. Hiina keel: Üks võimalik homonüüm Hiina keeles võib olla sõna “智慧” (zhìhuì), mis tähendab tarkust või mõistust. Samas võib olla sarnaselt kõlav sõna “指挥” (zhǐhuī), mis tähendab juhtimist või dirigenti. Ehkki nende helide sarnasus pole täielik, võib see tekitada kuulajates segadust.

Erinevad kultuurid ja keeled võivad omistada sõnale “tarkus” lisatähendusi või nüansse, kuid üldine mõiste jääb sarnaseks. On siiski oluline mõista, et sõnadel võib olla kultuurispetsiifilisi varjundeid, mis võivad mõjutada nende tõlgendamist.
” Sõna “wisdom” semantiline juur pärineb vanast inglise keelest. Inglise keele sõna “wisdom” on tuletatud vanast inglise keelest “wīs,” mis tähendab “mõistlik,” “nutikas” või “teadlik,” ning sõnast “dōm,” mis tähendab “kohtuotsust,” “otsust” või “mõistust.” Seega on “wisdom” ühendatud mõistuse ja otsustamisvõimega.
Prantsuse keele sõna “sagesse” semantiline juur pärineb ladina keelest. Ladina keeles on sõna “sapientia,” mis tähendab “tarkust” või “mõistmist.”
Prantsuse keel on paljuski mõjutatud ladina keelest, ja seetõttu on sõna “sagesse” pärit ladina keelest, tähistades tarkust ja mõistmist.
Saksa keeles vastab sõna “tarkus” sõnale “Weisheit.” Saksa keele sõna “Weisheit” on tuletatud germaani juurtest, kus “weis” tähendab “teadma” või “mõistma,” ning lisandub sufiks “-heit,” mis moodustab abstraktse nime ja lisab mõtte “olemus” või “omadus.” Seega kajastab “Weisheit” mõistmise ja teadmise abstraktset mõistet, st tarkust.
Kreeka keeles vastab sõna “tarkus” sõnale “σοφία” (sofía). Kreeka sõna “σοφία” on pärit vanakreeka keelest ja kannab endas tähendust “tarkus”, “mõistus” või “oskus”. See on laialdaselt kasutatud Kreeka filosoofias ja muudes kontekstides, et viidata sügavale teadmistele, mõistmisele ja elutarkusele. Vene keeles vastab sõna “таркус” sõnale “мудрость” (mudrost’). Vene sõna “мудрость” tähendab “tarkust” või “mõistust”. See on pärit slaavi juurtest, ja see kujutab endast sügavamat teadmist ja elutarkust.
Seega sõna “tarkus” ei piirdu pelgalt teadmiste või faktide kogumisega, vaid hõlmab laiemat mõistmist, sügavamat taju ja elutarkust. Tarkusse kuulub võime teadmisi rakendada, mõista elu põhiolemust, teha head otsuseid ning käituda arukalt ja mõistlikult erinevates olukordades. See mõiste haarab endas terviklikumat lähenemist elule ja teadmistele.

Lisa kommentaar

Kui sul on midagi lisada, või näed mingit viga, või on sul midagi sõna kohta väga huvitavat mainida, tee seda julgelt.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga