Ühel päeval saabub hetk, mil hakkad kõike teistmoodi vaatama.
Te lõpetate sõnadesse uskumise, tajute neid tühja fraasina. Sest nüüdsest loevad sinu jaoks ainult teod. Just oma tegudega määrad, kes on sinu elus oluline ja kes on lihtsalt mööduja.
Tuleb aeg, mil oled komplimentide suhtes ükskõikne. Kui sõnad “ma armastan sind” ei tähenda sulle midagi. Nüüd teate kindlalt, et armastust need kolm sõna ei sisalda.
Hakkate oma pere ja sõprade eest paremini hoolt kandma. Sest just nemad on seal, kui tunned end… just nemad armastavad sind tõeliselt, näidates sulle oma armastust tegude ja hoolimisega.
Saabub aeg, mil mõistad selgelt, et kõik pole igavesti. Väikestest asjadest inimesteni.
Midagi puruneb, läheb kaduma, lahkub. Ja teil on sellega lihtsam toime tulla. Ilma igasuguse draamata.
Nüüd olete kindel, millist suhet vajate ja milline mees peaks teie kõrval olema. Ja kui sellist meest veel pole, siis oleks sul parem üksi kui kellegagi. Sa muutud, muutud tugevamaks.
Nüüd saate hõlpsalt püsti tõusta ja lahkuda, kui miski teile ei sobi.
Sa ei karda tõtt rääkida.
Sa ei karda tundeid väljendada, tunduda naljakas, kummaline.
Sa ei peatu teiste inimeste arvamustel. Enam ei raiska end tühiasjadele.
Õppisite lahti laskma inimestest, kõigest halvast ja pahameelest.
See on õnne teel väga oluline.
Ja mis kõige tähtsam, õppisite pisiasjadest rõõmu tundma.
Sa kohtud igal uuel päeval naeratusega.
Ja sa usud, et sind ootab ees midagi head.
Urve Birkvas