Armastuse hävitavad inimesed, kes ei tea, kuidas armastada. Armastus pole kirg, armastus pole emotsioon. Armastus on sügav mõistmine, et keegi kuidagi täiendab sind. Keegi teeb sinust täisringi. Teise kohalolek avardab sinu kohalolekut. Armastus annab vabaduse olla sina ise; see pole omamisiha. Armastus on igavik. Kui see on olemas, siis see muudkui kasvab ja kasvab. Armastus tunneb algust, aga ta ei tunne lõppu. Kui inimene annab armastust, siis annab ta seda ilma mingite lisanditeta – ta lihtsalt annab ja ei oota, et oleksid selle eest tänulik vaid tänab sind, et oled ta armastuse vastu võtnud. Inimene mitte ei “kuku armastusse”, vaid “tõuseb armastusse”.
