Eesti vanasõnad

Iga mari pole maasikas. Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale. Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu. Ega mari enne maha lange kui-küpseks saanud. Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.

Oma teenitud leib on magus. Oma leib kõige magusam. Mida madalam maja, seda magusam leib. Mida higisem nahk, seda magusam. leib. Sool, leib teeb paled punaseks. Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog. Külaleib magusam kui oma. Leib vaese sai. Ette söödud leib on kibe. Õhuke ostetud leib,

Hea on uneski hea. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. Külva head, siis kasvab head. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. Kes head otsib, parema leiab. Hea teha, aga paha vastata. Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. Hea kiidab kaunist paremat. Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. Hea annab vähestki, paha

Ega määritud ratas karju. Kes hästi määrib, hästi sõidab. Võitud vanker ei karju (tänita). Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind. Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.

Nõu aitab meest, nõõ-hoost. Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). Ei kusagil noka nõu aita. Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. Kahel ikka kahe nõu. Parem nõukaupa kui jõukaupa. Ära

Aja tühi asjale, karga ise kannule. Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. Loll hommikul, loll õhtul. Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.

Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas. Hilbud naeravad, nartsud nutavad. Hilp ,ees lööb taluka taga surnuks. Ei riie meest ehi, mees ehib riiet, Riie ei riku meest. Riided teevad mehe meheks. Kuidas rahvas, nõnda riie. Parem paigatud riie kui ilus ihu. Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. Parem paar pastlaid

Tühi kõht ajab tööd tegema. Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Tühi kõht teeb leivale saia magu. Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. Täis kõht ei küsi süüa. Täis kõht ei usu tühja kõhtu. Ega kõht ole narrida. Kes ei saa

Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha.

Kes kardab, ei kahetse. Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. Parem karta kui kahetseda. Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.