Eesti vanasõnad

Eesti vanasõnad – leib, toit

Oma teenitud leib on magus. Oma leib kõige magusam. Mida madalam maja, seda magusam leib. Mida higisem nahk, seda magusam. leib. Sool, leib teeb paled punaseks. Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog. Külaleib magusam kui oma. Leib vaese sai. Ette söödud leib on kibe. Õhuke ostetud leib, […]

Eesti vanasõnad – leib, toit Read More »

Eesti vanasõna – hea

Hea on uneski hea. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. Külva head, siis kasvab head. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. Kes head otsib, parema leiab. Hea teha, aga paha vastata. Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. Hea kiidab kaunist paremat. Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. Hea annab vähestki, paha

Eesti vanasõna – hea Read More »

Eesti vanasõna – nõu

Nõu aitab meest, nõõ-hoost. Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). Ei kusagil noka nõu aita. Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. Kahel ikka kahe nõu. Parem nõukaupa kui jõukaupa. Ära

Eesti vanasõna – nõu Read More »

Eesti vanasõna – kõht

Tühi kõht ajab tööd tegema. Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Tühi kõht teeb leivale saia magu. Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. Täis kõht ei küsi süüa. Täis kõht ei usu tühja kõhtu. Ega kõht ole narrida. Kes ei saa

Eesti vanasõna – kõht Read More »

Eesti vanasõna – keel

Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha.

Eesti vanasõna – keel Read More »