KARISTUS

Sõna “karistus” päritolu on seotud ladina keelega. See pärineb ladina sõnast “poena,” mis tähendas algselt “karistust” või “kulu“. Sellel on seos ka vanakreeka sõnaga “poinē,” mis tähendas “karistust” või “kostitust“. Ladina sõna “poena” arenes edasi, andes aluse sõnale “pūnīre,” mis tähendab “karistama” või “karistust määrama.” Sõna “karistus” on omakorda tuletatud sellest verbist. Seega kajastab sõna “karistus” algupäraselt mõistet seoses karistuse ja kulu määramisega ning see on levinud mitmetes indoeuroopa keeltes, omades üldisemat tähendust, mis hõlmab vastumeetmeid eetilise rikkumise või õigusrikkumise korral.